Puuküttega ahjude ehitus

Tänapäevaste ahjude üldiseks tunnuseks on kõrge kütuse põlemistemperatuur ja optimaalne salvesti. Sobiv kolde materjal, õigesti suunatud põlemisõhk ja soojusisolaatorina toimiv koldeluuk loovad soodsa põlemiskeemia. Ahjumees lähtub üldjuhul ahjude ehitusel ja projekteerimisel Eestis kehtiva normi EN-15544 arvutustel. Selline puuküttel ahi suudab ettenähtud kütusekoguses oleva soojusenergia ligi 80% osas salvestada ja õigesti valitud väliskesta puhul ka etteantud aja jooksul ruumi edasi anda.

Nõutav korstna miinimumkõrgus alates kolderestist on 5 m. Madala suitsugaaside väljundtemperatuuriga, loe hea ahju puhul, peaks korsten kindlasti olema soojust isoleeriv. Sellise valiku puhul on võimalik, optimaalse lõõristiku ja sobiva koldega ahju korral, võimalikult maksimaalne kogus sooja ruumi jätta. Niisugused ahjud tarvitavad kütust ökonoomselt, seega on nende kasutegur kõrge.

Loomulikult on toimiva süsteemi aluseks läbi mõeldud tervikpilt. Ka parimatest kataloogidest või saitidelt kokku pandud erinevad lülid omavahel ei pruugi anda parimat lõpptulemust. Ka Ahjumees ei eelista alati kõrge kasuteguriga ahju, vaid ahju laadset toodet, mis elementaarselt soeneb ja ebapiisava põlemisõhu või korstnakabariidi tõttu siiski parimal viisil toimiks. See aga juba kokkuleppel kliendiga.

Moodulahjude puhul on ahju konstruktsioon juba tootmispaigas fikseeritud ja väärt paigaldajal jääb ainult võimalus kontrollida antud toote sobivust kõigi teiste muutujatega. Selleks on on olemasoleva või ostetava korstna parameetrid, piisava põlemisõhu pealevool ruumi või kütteseadmesse, ruumi või ruumide soojavajadusele vastavust, tellija ootused ahjule. Käsitööna valmiva ahju puhul on ahju konstruktsiooni võimalik sobitada kontekstiga.

Käsitööna valmivate ehk nn pottsepa valmistavate ahjude materjali on saadaval erinevates formaatides ja neid või liigitada soojust salvestavateks või -isoleerivateks. Soojust salvestavad materjalid omakorda saab laias plaanis jagada materjali massi ja tiheduse järgi kaheks. Soojust kiiresti edasi kandvateks või soojust salvestavateks ja hoidvateks. Loomulikult on skaala ühest äärest teise. Millist varianti ja kuskohas meister kasutab on individuaalne ja Eesti tingimustes ka suhteliselt loominguline.

Siinkohal saabki ahjude ehitusel abi Ahjumehelt, kes läheneb alati projektipõhiselt, vaadates olukorda tervikuna ja otse.


Küttekollete olemus:

On nii esmatarbe – lihtsamad tellisahjud, plekkahjud, pliidid, kui ka luksuslikud pottsepatööd – väärikad paljude karniiside, simsidega, pitsidega pottahjud ja kaminad.



Tellisahjud

Tellisahi on olemuselt klassikaline käsitööahi, mille väliskest ehk sekundaarsalvesti laotakse tellistest.
Vastu pidava ja hea tellisahju omadustest tooksin välja madalama ja ühtlasema pinnatemperatuuri. Samuti omanäolisuse, ahi kui tellismüür.


Plekkahjud

Plekist või paksemast metallist kestaga ahju iseloomustab võimalus ehitada ahi ilma õhkvaheta ehitusviisiga, väliskest (hästi sooja juhtiv metall) ja salvestav sisu on otse kontaktis. Sellise ahju pinnatemperatuur ehk hetkevõimsus on kõrge. Metallist ümbrise variatsioone on tänapäeval mitmeid ja samuti lai valik värvi ja lakivõimalusi. Kuna sellisel ahjul on sekundaarset salvestit minimaalset on ahju massi ja võimsuse suhe, ka ööpäeva keskmisena kõrgeim. Sobib kohtadesse kus lühikese inertsiga saavutatakse soovitud sisekliima, samuti kus ahju kaal on piiratud kuid võimsust on vaja.


Potikiviahjud ehk pottahjud

Potikiviahi on olemuselt samuti klassikaline käsitööahi, mille väliskest on põletatud ahjupottidest. Ahjupott on soojust salvestav kuid oma suhteliselt õhukese paksuse tõttu ka soojust hästi edastava materjal.
Kasutatakse kas otse kontaktis või õhkvahega ehitusviisiga ahjudel. Tegemist on kindla formaadi ja eripäraga ahjumaterjaliga, mille disain võimaldab paigaldust kus kest elab ja hingab ahju sisemise konstruktsiooniga sama rütmi, loe kestab kaua.



Lisaviimistlusega ahjud

Lisaviimistluseks ahjul nimetatakse täiendavalt väliskestale liimitud dekoratiivset viimistust. Olenevalt viimistlusest võib ta pakkuda ahjule lisa salvestavat massi, kuid eelkõige peaks viimane soojust edasi kandma väliskestalt ümbritsevasse ruumi.
Lisaviimistlust on kõige kindlam paigaldada ahju liikumatule teisele kihile. Kihile, mis ei puutu kokku suitsugaasidega ja mille soojuslik joonpaisumine on minimaalne. Ahjumees kasutab olenevalt soovitud ahju soojusvõimsusest väliskestas kas suure soojusmahtuvusega Akubet CPA plaate, põletatud savitelliseid, edukalt olen kasutanud ka toorsavitelliseid, ultra maalähedane ja öko ahjukest. Viimasele eelistatuim viimistlus loomulikult kas naturaalne savi või lubikrohv. Olenevalt vajadusest aga on võimalik paigaldada lisaviimistlust pea igale eelnevalt armeeritud ahjule.



Hübriidahjud

Hübriidahjudeks nimetatakse ahjusid mille põlemisel eralduv soojus kandub ruumi nii kütteseadme väliskestalt, salvestuv soojus, kui ka koheselt põlemise ajal läbi kolde, mille materjaliks on valitud väga hea soojajuht.
Hübriidahjul on olemas ahju ja kamina parimad omadused. Selline ahi vajab spetsiaalset hübriidahju kollet. Kasutades hübriidahju kolde asemel kõrgete väljundgaaside temperatuuriga ja sellesse konteksti vobivat kaminasüdamikku saame hübriidkamina