Kasutus ja sissekütmis juhend
Ahjumehe kütteseadmetele

SOOJUST SALVESTAVAD KÜTTEKOLDED

Ahju sisse kütmine:

NB. Antud kasutus ja sissekütmise juhend on üldine ja siin ei ole arvestatud võimalikku teie kütteseadme spetsiifikat.

Pärast valmimist peab ahi kuivama siiber ja ahjuuksed avatuna 1 nädal.Tsementi sisaldava väliskesta puhul kuni 2 nädalat.
Kahe siibri olemasolu korral, peab stardisiiber olema suletud ja põhisiiber avatud. Kuivamisperioodil võib lisana ahju kuivatamiseks kasutada ka soojapuhurit.
Peale kuivamisperioodi võib alustada ahju sissekütmisega. Ahju sissekütmist soorita ettevaatlikult, liigne soojenemine eriti sissekütmise algul vähendab tunduvalt teie ahju eluiga või muudab ta sootuks ekspluateerimiskõlbmatuks.
Sissekütmist alusta ühe puuhaluga ca 1kg peenestades selle ja põletades koldes üks või kaks korda päevas. Siiber peab jääma avatuks kuni sissekütmise lõpuni. Kütuse kogust tuleb suurendada järk-järgult, kahe nädala jooksul kuni koldetäieni.

Kokku liimitud väliskesta ja samottsisuga ahjudel teostatakse sissekütmist 3 päeva, pool max küttusekogusest päevas. Sellele eelneb 2 nädalane kuivamis periood.
Kui ahi on kuumaks köetud on ta edaspidiseks kasutamiseks valmis ja siibri võib sulgeda. Leivaahjuga varustatud ahjudes tuleks sissekütmist teostada kindlasti kaks korda päevas, korra kaminakoldes ja teist korda leivaahju koldes, vähemalt paaritunnise vahega.
Sissekütmine tuleb läbida ka pliitidel ja kaminatel, kusjuures ruumis peab olema toa temperatuur vähemalt 18 kraadi.

Ahju kütmine:

Ahju eluea pikkus, kõrge kasutegur, sõltub ühe küttekorra kütusehulkast ja küttematerjalist. Kütta tuleks vähemalt aasta kuivanud küttepuuga, mille niiskusaste kuni 20%. Märja kütusega kütmine langetab oluliselt kasutegurit, tekitab tuleohtlikke aineid nii ahjulõõristikus kui korstnas, mis omakorda lagundab kütteseadet ja võib põhjustada tuleohtu.
Kütuse koguse määrab ära kütteseadme tootja. Tootjapoolse juhendi puudumisel kolde suurus, keskmiselt on see üks koldetäis puid. Soojust salvestav ahi saavutab oma maksimaalse pinnatemperatuuri alles pärast siibri sulgemist 1-4 tunni jooksul, olenevalt ahjutüübist.

Kui küdekorraga lisada kütteseadmesse puid rohkem kui lubatud maksimaalne kogus ette näeb on suur oht üle kütmiseks. Üle köetud tellisahju väliskest praguneb, pottahjul tekivad pottide vahele praod ja sisemine osa laguneb ka plekkahjul. Ahi ei anna enam sooja, muutub tuleohtlikuks ja eeldab uuesti ülese ehitamist. Soovitav on külmemal perioodil ahju kütta kaks korda päevas, kahe küttekorra vahe vähemalt kuus tundi pärast siibri kinni panekut.

NB. Olenevalt konkreetsest ahjust, ahjutootja ja kasutaja eelistusest, tulebki ööpäevase soovitud soojusvõimsuse saavutamiseks kütteseadet mitu korda ööpäevas kütta. Seadmega kaasas käiv kasutusjuhend või pass on siin abiks.

Pliitide, lahtiste kaminate ja stardisiibriga kaminahjude kaminafunktsiooni puhul tuleks vältida kollet pika aja vältel kõrge temperatuuriga koormamisest. pliidi puhul üldiselt mitte rohkem kui 5kg halupuid tunnis.

NB. Täpne küttusekogus on kirjas teie kütteseadme kasutusjuhendis või passis.

Ahju kütmisel ära pane alguses kollet täis, vaid lisa puid kui osa on ära põlenud. Ära küta plastmassi või muud olmeprügi, põlemisel tekkivad jäägid rikuvad keskkonda ja teie kütteseadet.
Pikalt kütmata seisnud ahi kogub endasse niiskust, seepärast on soovitav esimesed paar kütmist teha poole küttekogusega.

Küttekolde normaalseks toimimiseks on vajalik piisav välisõhu juurdepääs, vastasel korral tekib ruumis alarõhk, mis takistab “tõmbe” tekkimist. Alarõhu võivad põhjustada ka elektrilised ventilatsiooniseadmed. Need tuleks seisatada vähemalt süütamise ajaks. Alarõhku aitab kõrvaldada akna või ukse avamine.

Puud aseta koldesse pikali pikki kollet, jämedamad allpool, süütamist alusta pealtpoolt.
Ära viska ega suru puid koldesse – vähendab kolde eluiga. Ahjuukse ja puude vahele peaks jääma vähemalt 10-15 cm. Umbkolde puhul peab jääma ka kolde tagaseina ja puude vahele 10-15 cm.

Kahe koldega ahju on mõeldud kütta korraga ühest koldes ja teise kolde uks peab olema suletud.
Enne süütamist kontrolli, et siiber oleks avatud, stardisiibri olemasolul ava ka see ja sulge alles siis, kui tuli juba korralikult põleb.

Hoia kolderest alati puhtana ja kontrolli, et tuhasahtel ei oleks liialt täis, oleks tagatud õhu pealevool koldesse. Umbkoldega ahju kollet on soovitav puhastada vähemalt kolm korda nädalas igapäevase kütmise korral, parem pärast igat küttekorda.

Pärast süütamist hoolitse, et ahi saaks piisavalt õhku, puud põleksid heleda leegiga.
Restkoldega ahjul peaks tulema läbi tuhaluugi ca.70% ja uksest 30% õhku. Ahju uks peaks olema põlemise aeg suletud, õhk tuleb peale läbi selleks ette nähtud avade.
Kui uste sulgemisel on alust arvata, et põlemisõhku jääb väheseks, võib tuhaukse ja/või ahjuukse natuke avada, seejuures mitte jätta kindlasti ahju järelevalveta. Siiber peab olema täielikult avatud terve kütmise aeg. Õhu pealevoolu tuleks piirata põlemise viimases kolmandikus, kasutades selleks ukses ja tuhaluugis olevaid reguleeritavaid avasid.

Umbkoldega ahju puhul peaks kütmisel sisemine uks olema suletud ja välimise ukse asendiga reguleeritakse põlemisõhu pealevoolu terve kütmise aja jooksul.
Siiber ja kõik õhuavad suletakse täielikult siis, kui ka viimased söed on kindlalt kustunud. Pea meeles! Vingugaas on lõhnatu, värvitu, maitsetu gaas, mis on inimestele ja loomadele väga mürgine. Vingugaas pääseb ruumi, kui siiber on liiga vara suletud.

Selleks et tülikast õhuga mängimisest pääseda telli Ahjumehelt kütteautomaatikaga ahi. Kütteautomaatika reguleerib põlemisõhu pealevoolu vastavalt põlemise intensiivsusele terve kütmise aeg ja pärast kütmist sulgeb õhu pealevoolu.

ahjude hooldamine:

• Välispindasid ,kaasarvatud uksi ja luuke võib puhastada niiske lapi ja koduste vahenditega.
• Kord aastas võib metallosad üle tõmmata soolavaba toiduõliga, hoiab roostevaba.
• Spetsiaalseid puhastusvahendeid müüvad ehitusmaterjalide kauplused.
• Tühjenda tuharuumi nii sageli, et koldesse oleks tagatud õhu juurdepääs.
• Korstent ja ahju lõõre peab puhastama vähemalt kord aastas, mida soovitavalt võiks teostada kvalifitseeritud korstnapühkija.